1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: MTÜ KÕLA Kõla Koolituskeskus

 

2. Õppekava nimetus: B1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus.

 

3. Õppekavarühm: „Võõrkeeled ja -kultuurid“ „Eesti keel võõrkeelena“.

 

4. Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustase B1 (suhtluslävel keelekasutaja)

 

 

EESMÄRK: Omandada keeleoskus B1 – iseseisva keelekasutaja tasemel. Kursuslase eesti keele oskuse arendamine ja parandamine. Oskab väljendada ennast piiratud viisil tuttavates olukordades ja tulla üldjoontes toime võõra teabega. Õppija oskab kirjutada isiklikke kirju, suudab edastada kõige olulisemat, oskab kirjeldada kogemusi, tundeid, sündmusi, suudab osa võtta vestlusest. Mõistab tavalist juttu, suudab edastada lihtsat ja pakilist teavet. Kursuse lõpetaja saab aru normaalse tempoga kõnest, suudab igapäevastes olukordades arusaadavalt väljenduda talle tuttavatel teemadel.

 

ÕPIVÄLJUNDID: Koolituse lõpuks õppija:

– oskab teatud määral väljendada arvamust abstraktsel või kultuuriteemal või anda tuttavas

valdkonnas nõu, mõistab juhiseid või avalikke teadaandeid;

– oskab tutvustada ennast (ees-ja perekonnanimi, vanus, elukoha aadress, pere, omandatud haridus, töökoht, amet, hobid);

– mõistab lauseid ja väljendeid, igapäevaelu või tööga seotud teemadel ning väljendab oma arvamust;

– edastab selgesõnaliselt loetud ja kuuldud infot;

– oskab vajaliku info saamiseks koostada lihtsaid küsimusi ja nendele vastata;

– suudab alustada, jätkata, üle võtta ja lõpetada lihtsat vestlust endale tuttaval teemal;

– on omandanud tegevusala ja igapäevaeluga seotud sõnavara ning grammatika põhistruktuure;

– oskab kirjeldada lihtsa tekstina tegelikku või kujutletavat sündmust või olukorda, ning oma kogemusi ja elamusi;

– kirjutab teateid ning peab lihtsamat kirjavahetust isiklikel, õpingu-või tööga seotud teemadel.

– suudab mõista tavakeeles teavet ja artikleid ning tuttavat valdkonda käsitleva võõra teabe üldmõtet;

– oskab kirjutada kirju või teha märkmeid tuttavatel või harjumuspärastel teemadel;

– oskab kirjutada kirju mõnel harjumuspärasel teemal, mis on seotud isikliku kogemusega, ja väljendada tuttavlike väljenditega oma arvamust.

 

 

Isikud, kes on läbinud A2-taseme koolituse või sooritanud A2-taseme eksami ja kes soovivad jätkata eesti keele õpinguid; mitmekesistada, täiendada, rikastada, avardada eesti keele kui võõrkeele oskust ning sooritada B1-taseme eksami.

 

 

Maht: 240 akadeemilist tundi, millest 160 tundi on auditoorset tööd ja 80 tundi iseseisvat tööd.

 

ÕPPEKESKKOND: Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Õpperuum on varustatud arvuti, projektori, CD-mängija ja tahvliga ning vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Õppijate arv ühes grupis on max 15 inimest.

 

 

ÕPPEPROTSESS: Auditoorne ja iseseisev töö, mis tuleb õppijal sooritada auditoorse õppe vahelisel ajal. Üldjuhul on tegemist õppega, mis toimub õhtuti, 1-2 korda nädalas.

 

ÕPPEKAVA SISU KIRJELDUS:

Kursusel arendatakse suhtlemisoskust ja täiendatakse sõnavara. Lahendatakse lihtsamaid suhtlusülesandeid, kus on tarvis infot hankida ja edastada; väljendada oma arvamust; kirjeldada ja jutustada, lahendada igapäevaseid tuttavaid probleeme. Õpitakse vormistama ning kirjutama erinevaid kirjalikke tekste. Õppijatele antakse ka iseseisvat tööd väljaspool klassiruumi, et praktiseerida ja harjutada keelt reaalses olukorras ja keskkonnas. Kursuslased saavad teadmisi eesti keele grammatikast, käänete süsteemist ja funktsioonidest, veaohtlikest tegusõnadest, lihtmineviku eranditest, liitsõnadest.

 

ÕPPE SISU:

1. Tutvumine. Enda põhjalik tutvustamine. Faktiinfo. Keelestiili valik. Pere päritolu, koosseis jne. Pere traditsioonid. Pühad ja tähtpäevad. Erinevate ankeetide täitmine. Asesõnad. Sise- ja väliskoha käänded.

2. Kodu. Linna –ja maaelu võrdlemine. Kodukoha kirjeldus. Elamistingimused. Mööbel. Kodutehnika. Kodutööd. Hooldustööd. Kodu ost, müük, üürimine. Külaliste kutsumine. Kõneetikett külas. Päeva tegevuste kirjeldamine. Ühendtegusõnad. –ma-, -da-infinitiiv. Tingiv kõneviis.

3. Haridus. Kool, lasteaed jm, kooli või lasteasutuse põhiinfost aru saamine, õpetaja või õppejõu juhiste ja koolis väljakujunenud tervituste jms keeleliste formaaluste mõistmine.

4. Töö ja töösuhted. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpakkumiskuulutuste põhisisust aru saamine, küsimuste esitamine ja nendele vastamine, tööülesannete mõistmine ja oma töö tutvustamine.

5. Kodused tööd. Tööjaotus kodus. Remondi- ja avariitööd. Aiatööd. Tegusõna pööramine. Määrsõna.

6. Igapäevane elu. Teenindus. Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused jm, soovide esitamine, aru saamine kaupade, teenuste ja reklaami kohta käiva teabe põhisisust. Hinnakiri. Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua reserveerimine, menüü mõistmine, tellimine. Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja kõneetikett. Toitlustuskohtade reklaamide mõistmine. Erivajadused. Liikumist väljendavad verbid. Põhiarvsõnad. Mitmuse osastav.

7. Teabe hankimine. Küsisõnad. Viisakusväljendid.

8. Meelelahutus. Sport. Kultuuriüritused, huvid, sport jm, vaba aega sisustava teenuse info ja lihtsate juhendite mõistmine, külaliste kutsumine ja tutvustamine. Puhkus väljaspool Eestit. Meeldiv ja ebameeldiv puhkus. Meened reisidelt. Puhkuse planeerimine. Tegija –ja teonimi.

9. Transport. Liiklus. Kultuuriüritused, huvid, sport jm, vaba aega sisustava teenuse info ja lihtsate juhendite mõistmine, külaliste kutsumine ja tutvustamine. Puhkus väljaspool Eestit. Meeldiv ja ebameeldiv puhkus. Meened reisidelt. Puhkuse planeerimine. Kaasaütlev kääne.

10. Info meie ümber. Aktuaalsed sündmused. Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. Päevakajalised sündmused.

11. Keskkond, ilm ja loodus. Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine. Aastaajad. Ilmastikuolud. Loodushoid. Kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Linnud, loomad, taimed.

12. Tervis. Arsti vastuvõtul. Haiglad, polikliinikud jm, info küsimine raviteenuste kohta ja arsti vastuvõtule registreerimine, apteegist ravimite ostmine. –da infinitiiv. Järgarvsõnad. Kuupäevad. Ühendtegusõnad.

13. Avalikud asutused. Riigi –ja omavalitused ning kõik muud asutused, ettevõtted ja organisatsioonid, kes teenindavad avalikkust, enda tutvustamine, küsimuste, taotluste, probleemide ja soovidega pöördumine ametiisikute poole.

 

GRAMMATIKA:

• nimisõna;

Käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadussõna ja arvsõnaga, antonüümid ja sünonüümid, liitsõnad.

• tegusõna;

Tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis– ja enneminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis, ma- ja da-tegevusnimi, ühendtegusõnad.

• sidesõnad;

Ja, ning, aga, ega, või, sest, sellepärast et, jm.

• arvsõnad;

Põhi- ja järgarvsõna käänamine.

• määrsõnad;

Määrsõnade moodustamine ja võrdusastmed.

• omadussõna;

Käänamine ja võrdlusastmed.

 

ÕPPEMEETODID:

Auditoorne õpe 160 ak/h: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rolli-mängud, video vaatamine ja analüüsimine jm. Iseseisev töö 80 ak/h: Mahukad kirjalikud tööd, ilukirjandusliku teose ja meediaväljaannete lugemine ning ettekannete ettevalmistamine, sooritatakse väljaspool õpperuume. Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse esseesid, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas. Iseseisev töö on samuti seotud veebipõhise õppekeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijat leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö toimub osaliselt e õppe keskkonnas. Iseseisva töö üheks osaks on ka pidev audio- õppematerjalide kuulamine ning rahvusringhäälingu tele- ja raadiosaated.

 

ÕPPEMATERJALIDE LOEND:

 

Õppematerjalid toetavad koolitatavate iseseisvat õppimist. Õppekeskus tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja –vahendid. Osalejatele on koolitaja poolt komplekteeritud õppemapid lisamaterjalidega (nt pildimaterjal ajalehest või internetist), keeleeksami materjalid (nt tasemeeksami näidisülesanded SA Innove kodulehelt), mida koolitatavad täiendavad (lisavad sinna jaotusmaterjali) kogu õppetöö toimumise ajal.

 

 

M. Simmul, I. Mangus “Tere jälle!“

M. Simmul, I. Mangus „Tere taas!“

M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti“

M. Pesti „K nagu Kihnu“

L. Kingissepp, M. Kitsnik „Naljaga pooleks“

S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“

M. Kitsnik „Eesti keel B1, B2“

K. Saarso „Käsikäes“

L. Kingisepp, P. Kärtner „Mängime ja keel saab selgeks“

Keele Sihtasutus 2014 = Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut

 

 

Piret Kärtner. Kuulamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. 2000

Piret Kärtner. Kirjutamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. 2000

Piret Kärtner. Lugemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. 2000

Piret Kärtner. Kõnelemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. 2000

 

 

 

Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:

 

Keelekursuse läbimise kohta väljastatakse õppijale tunnistus täiendkoolituse lõpetamise kohta juhul, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 80% kontakttundides, saavutanud kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid ning sooritanud lõputesti. Hindamisel lähtume B1-taseme testi sooritusest vähemalt 60 % iga osaoskuse lõikes.

Allikad: web.meis.ee/testest/ ja www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid.

 

Tunnistusel on kirjas läbitud kursuse nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, KÕLA Koolituskeskuse registrikood . Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja ja koolituskeskuse juhatuse liikme poolt. Keelekursusel osalemise kohta väljastatakse õppijale tõend, kui isik ei ole läbinud koolitust täies mahus ja/või ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab koolituskeskuse juhatuse liige. Koolituse lõpetajad täidavad ankeetküsimustiku koolituse tagasiside kohta kursuse lõpus.

 

 

Eesti keele kursusi viivad läbi eesti keele õpetaja kvalifikatsiooni ning täiskasvanute eesti keele õpetamise pikaajalise kogemuse ja/või täiskasvanu koolitaja kutset omavad õpetajad . Kõik eesti keele õpetajad on läbi viinud eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursuseid.