Eesti keele süvaõppe kursus (C1 – vilunud keelekasutaja)  

  1. Täienduskoolitusasutuse nimetus

MTÜ KÕLA Kõla Koolituskeskus 

  1. Õppekava nimetus

Eesti keele süvaõppe kursus (C1 – vilunud keelekasutaja) 

  1. Õppekavarühm: keeleõpe
  2. Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/202301/Sõsarväljaanne_Jaanuar 2023.pdfTäiskasvanute koolituse seadus, Keeleseadus, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti tegevuslubade taotlemise ja õppekavade koostamise juhendid. 

  1. Eesmärk ja õpiväljundid

EESMÄRK:  Omandada keeleoskus C1-tasemel, mis võimaldab eesti keeles spontaanselt, ladusalt ja vajaliku nüansirikkusega suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult. 

ÕPIVÄLJUNDID:  

Kuuldu mõistmine 

Õppija suudab suhteliselt hõlpsasti jälgida enamikku loenguid, mõttevahetusi, väitlusi, isegi abstraktsel, keerulisel ja talle tundmatul teemal, mõistab suurt hulka idiomaatilisi ja argiväljendeid, tunnetades registrivahetust.  

Loetu mõistmine 

Õppija mõistab üksikasjalikult pikki ja keerukaid eri laadi tekste, olenemata sellest, kas need kuuluvad tema erialavaldkonda või mitte, kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda.  

Rääkimisoskus 

Õppija oskab keerukal teemal esitada selgeid üksikasjalikke kirjeldusi ja hea ülesehitusega ettekandeid, siduda allteemasid, arendada seisukohti ja lõpetada sobiva kokkuvõttega. Väljendub ladusalt ja loomulikult, peaaegu pingutuseta. Suudab juhtida vestlust, korrakindlalt ja struktureeritult põhjendada ning kaitsta seisukohta ka keerukal teemal. Sõnastab mõtted täpselt ning toob välja olulised aspektid koos väiteid kinnitavate näidetega. 

Kirjutamisoskus 

Õppija oskab keerukal teemal kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, rõhutada seejuures olulist, laiendada ja toetada oma seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetada sobiva kokkuvõttega. 

Õpiväljundite saavutamist hinnatakse suulise ja kirjaliku testiga kursuse lõpus. 

  1. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

Õppijad, kes on lõpetanud B2-taseme keelekursuse või on sooritanud riikliku B2-taseme eksami ning on sooritanud eeltesti tasemele B2. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja koolituskeskuse keeletaseme kirjaliku testimise läbimine tulemusega vähemalt 50%. Kirjalik test on ankeedi vormis. 

  1. Õppeprotsess, selle ülesehitus ja õppekeskkond

Õppe kogumaht on 400 akadeemilist tundi, millest 180 tundi on kontaktõpet ja 220 tundi iseseisvat tööd.

Iseseisva töö ajal omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, vaadatakse telesaateid ja filme, kuulatakse raadisaateid, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas, kirjutatakse esseesid, kokkuvõtteid, ametlikke kirju jpm. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. 

ÕPPEKESKKOND: Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse renditud ruume, mis on sisustatud laudade ja toolidega, mida on võimalik ümber paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Õpperuumide kaasaegsus ja infotehnoloogilised vahendid võimaldavad kohandada õpet vastavalt sihtgrupi vajadustele. Renditud ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. 

Õppijate arv ühes grupis on maksimaalselt 14 inimest. 

  1. Õppesisu teemavaldkondade kaupa:
  • Mina ja infoühiskond. 

Isiklik elu. Enda põhjalik tutvustamine. Perekond, peresuhted, laste ja vanemate vahelised suhted, peretraditsioonid, väärtushinnangud perekonnas. Päevakajalised sündmused. Erineva info leidmine internetist, teatmeteostest jne. Sotsiaalmeedia. Massimeedia. Intervjueerimine ja intervjuu andmine. Info/internetisõltuvus. Erinevad ankeedid, küsitlused. Keelestiili valik. 

  • Haridus.

Eesti haridussüsteem, kohustuslik kooliharidus, riiklikud ja eraõppeasutused. Haridus ja õpingud.   Elukestev õpe. Kutseõpe. Õppimine välismaal. Veebiõpe. CV. Essee. 

  • Amet ja töö. 

Karjääri planeerimine. Töötingimused. Töö organiseerimine, asjaajamine, ametikirjade koostamine. Tööülesannete kirjeldamine. Koosolekutel ja läbirääkimistel osalemine. Tööintervjuu. Koosolekud. Ettevõtlikkus. Tööstress. Erinevate dokumentide vormistamine. CV. Motivatsioonikiri. Vastuskiri. Äriplaan. 

  • Teenindus ja kaubandus. Tarbimine. 

Eesti majandus. Kaubandus ja selle areng, teenindus ja teeninduskultuur. Reklaam. Inimeste mõjutamine. Tarbijakaitse. Internetikaubandus. Taaskasutus. Igapäevaeluga seotud toimingud (õigused ja kohustused, pangandus). Järelepärimiskiri. Pretensioon. Dokumentatsiooni täitmine. Arvsõna. Modaalsõnade kasutamine. 

  • Vaba aeg. Aktiivne puhkus.  

Hobidega tegelemine ja meelelahutus. Kultuuri- ja vaimuelu (kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst ja käsitöö), erinevad kultuuriüritused. Kultuuritraditsioonid ja -tavad. Arvustus. Sport. Rekreatsioon. Maailmakultuur. Kultuuriline identiteet. Arutlus. Reisimine Eestis ja välismaal, reisiinfo otsimine, reisikindlustus.

  • Tervis ja eluviis. 

Tervishoiusüsteem Eestis, tervise eest hoolitsemine, tervislik eluviis, arstiabi ja selle kättesaadavus. E-tervis. Alternatiivmeditsiin. Allergiad. Elukvaliteet. Tööstress. Läbipõlemine. Harrastussport. Rekreatsioon. Test ja selle analüüs. 

  • Elukeskkond. Liiklus. 

Keskkonnakaitse. Loodushoid. “Teeme ära“ jt keskkonnaprojektid. Prügi. Ökotoit ja selle tootmine. Jätkusuutlik areng. Eesti tuntumad loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Eesti linnud, loomad, taimed. Liiklus. Tunnistuse andmine. Seletuskiri. 

  •  Inimestevahelised suhted. Tähtpäevad 

Isiksuse väljakujunemine, iseseisvumine. Erinevad inimesed ja rahvad (rahvus, immigrandid, rahvuslik identiteet). Erinevad peretüübid. Peretraditsioonid. Suhted, kombed peres, tööl, eri kultuurides. Keelestiili valik. 

  • Eluase ja kinnisvara. 

Kodukoha ja elukoha haldamine. Turvalisus, kodu kaitsmine ja naabrivalve. Kodu otsimine ja ostmine. Pangalaen. Dokumentatsioon. Korteriühistu. Elukeskkond ja taristu. Elektriseadmed. Juhendid. 

  • Riik ja ühiskond. Avalik elu. 

Eesti ühiskond, ühiskonnaelu aktuaalsed probleemid. Eesti Vabariik ja kodanik, kodaniku õigused ja kohustused. Eesti Vabariigi valitsus, poliitilised parteid. Riigikaitse. Sotsiaalsüsteem ja sotsiaaltoetused. Kodanikuaktiivsus ja ettevõtlikkus. Dokumentatsioon. Ametikirjad. Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Riigieelarve ja valimised. Keelestiili valik. 

Grammatika 
• Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad. 
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine. 
• Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga. 
• Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad. 
• Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad. 
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed. 
• Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid. 
• Küsisõnad. 

   9. Õppemeetodid:

Koolitus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ning arendab kõiki osaoskusi ning keelefunktsioone. Õppetöös kasutatakse nii traditsioonilisi (jutustus, vestlus, suhtlus- ja probleemülesanded, kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, dialoogid, video vaatamine ja analüüsimine) kui ka aktiivõppemeetodeid (rühmatöö, projektõpe, diskussioon, väitlus, rolli-mängud, videotreening, ajurünnak, mosaiikrühm). 

 10. Õppematerjalide loend.

Õppematerjalid toetavad koolitatavate iseseisvat õppimist. Õppekeskus tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja –vahendid. Lisaks kasutatakse keeleeksamiks ettevalmistavaid materjale (nt tasemeeksami näidisülesanded SA HARNO kodulehelt). 

Põhiõpikud: 

Mall Pesti, Helve Ahi “T nagu Tallinn” 
Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Avatud uksed” 
Inga Mangus, Merge Simmul “Tere taas” 
Maie Sooneste “Eesti keele õpik. Vene õppekeelega gümnaasium” 
Kristi Saarso “Käsikäes“ 
Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“ 
Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“ 
Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“ 

Filmid: “Seenelkäik”, “Mandariinid”, “1944”

Soovitatavad täiendavad õppematerjalid: 

www.keeleklikk.ee 

www.ut.ee/keeleweb2 
www.efant.ee 
www.kutsekeel.ee/eestikeel 
www.meis.ee/raamatukogu 
www.estmigkomm.jimdo.com 
www.quizlet.com 
www.memrise.com 
www.keeleveeb.ee 
www.eki.ee 
www.glosbe.com 
www.filosoft.ee 
www.12küsimust.ee 
www.novaator.err.ee  

  1. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid.

ÕPPE LÕPETAMISE TINGIMUSED: Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 80% kontakttundides. Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene C1- taseme kirjalik lõputest, mis hõlmab kõiki osaoskusi vastavalt läbitud teemadele. Hindamisel lähtume C1-taseme testi sooritusest vähemalt 60% ulatuses iga osaoskuse lõikes.  

Keelekursuse läbimise kohta väljastatakse õppijale tunnistus täiendkoolituse lõpetamise kohta juhul, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 80% kontakttundides, saavutanud kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid ning sooritanud lõputesti. Keelekursusel osalemise kohta väljastatakse õppijale soovi korral tõend, kui isik ei ole läbinud koolitust täies mahus (alla 80% õppekavast) ja/või ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Koolituse lõpetajad täidavad ankeetküsimustiku koolituse tagasiside kohta kursuse lõpus. 

  1. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus

Eesti keele kursusi viivad läbi eesti keele õpetaja kvalifikatsiooni ning täiskasvanute eesti keele õpetamise pikaajalise kogemuse ja/või täiskasvanu koolitaja kutset omavad õpetajad. Iga õpetaja kvalifikatsioon on kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleinspektsiooni poolt. Õpetajate andmed on avalikustatud koolituskeskuse kodulehel.