1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: MTÜ KÕLA Kõla Koolituskeskus

 

2. Õppekava nimetus: C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus

 

3. Õppekavarühm: keeleõpe

 

4. Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Täiskasvanute koolituse seadus, Keeleseadus, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti tegevuslubade taotlemise ja õppekavade koostamise juhendid.

 

 

EESMÄRK: Omandada keeleoskus C1-tasemel, mis võimaldab eesti keeles spontaanselt, ladusalt ja vajaliku nüansirikkusega suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult.

 

 

Kuuldu mõistmine

Õppija jälgib suhteliselt hõlpsasti enamikke loenguid, mõttevahetusi, väitlusi, isegi abstraktsel, keerulisel ja talle tundmatul teemal, mõistab suurt hulka idiomaatilisi ja argiväljendeid, tunnetades nende stiililist eripära.

 

Loetu mõistmine

Õppija mõistab üksikasjalikult pikki ja keerukaid eri laadi tekste, olenemata sellest, kas need kuuluvad tema erialavaldkonda või mitte.

 

Rääkimisoskus

Õppija esitab keerukal teemal selgeid üksikasjalikke ettekandeid eri teemadel, kasutades poolt- ja vastuargumente. Väljendub ladusalt ja loomulikult, peaaegu pingutuseta. Juhib vestlust korrakindlalt ja struktureeritult, põhjendab ning kaitseb seisukohta ka keerukal teemal. Sõnastab mõtted täpselt ning toob välja olulised aspektid koos väiteid kinnitavate näidetega.

 

Kirjutamisoskus

Õppija kirjutab keerukal teemal selgeid, hea ülesehitusega tekste, rõhutab seejuures olulist, laiendab ja toetab oma seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetab sobiva kokkuvõttega.

Õpiväljundite saavutamist hinnatakse suulise ja kirjaliku testiga kursuse lõpus.

 

 

Õppijad, kes on lõpetanud B2-taseme keelekursuse või on sooritanud riikliku B2-taseme eksami ning on sooritanud eeltesti tasemele B2. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine. Keeleoskust kontrollitakse firmasisese testi abil koolituskeskuses kohapeal või veebikeskkonnas. Test komplekteeritakse autentsete materjalide põhjal. Testi kokkupanemisel on aluseks järgmised allikad:

Testide taseme sobivust kontrollitakse Eesti Keele Instituudi õppeteksti hindamise tööriistaga (https://sonaveeb.ee/teacher-tools/#/rating ).

 

 

Õppe kogumaht on 500 akadeemilist tundi, millest 250 tundi on kontaktõpet ja 250 tundi iseseisvat tööd. Iseseisva töö ajal omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, vaadatakse telesaateid ja filme, kuulatakse raadisaateid, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas, kirjutatakse esseesid, kokkuvõtteid, ametlikke kirju jpm. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.

 

ÕPPEKESKKOND: Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse renditud ruume, mis on sisustatud laudade ja toolidega, mida on võimalik ümber paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Õpperuumide kaasaegsus ja infotehnoloogilised vahendid võimaldavad kohandada õpet vastavalt sihtgrupi vajadustele. Renditud ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Õppijate arv ühes grupis on maksimaalselt 14 inimest.

 

 

Isiklik elu. Perekond, peresuhted, peretraditsioonid, väärtushinnangud perekonnas. Ettekanne, selle keel ja stiil. Kommenteerimine ja väitlemine. Ankeedid, küsitlused. Keeleteadmised: Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Tegevusnimed. Nimede õigekiri ja käänamine.

 

Kool ja haridus. Õppeasutused. Haridus ja haritus. Ennastjuhtiv õppija. Loengud. Ettekanded. Akadeemilise kirjutamise alused. Tsitaat ja refereering. Essee. Arvamusküsitlus. Arvamuse avaldamine, argumenteerimine. Ajaleheartikli ja pressiteate kirjutamine. Keeleteadmised: Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine. Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga. Omaduste väljendamine.

 

Töömaailm. Karjääri planeerimine. Tööülesannete kirjeldamine. Töö organiseerimine ja asjaajamine. Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises. Koosolekutel ja läbirääkimistel osalemine. Tööintervjuu. CV. Motivatsioonikiri. Eeskirjad, lepingud, juhendid. Dokumentide vormistamise nõuded. E-kirja etikett ja hea tava. Keeleteadmised: Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad. Pöördsõna infiniitne vorm (des-vorm). Lauselühendite kirjavahemärgid.

 

Tooted ja teenused. Teeninduskultuur. Probleemid, kaebused ja nõudmised. Ohutusjuhendid ja kasutusõpetused. Reklaam. Internetikaubandus. Taaskasutus. Järelepärimiskiri. Pretensioon. Keeleteadmised: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad. Rõhusõnad. Siduvad sõnad. Modaalsõnade kasutamine.

 

Hobidega tegelemine ja meelelahutus. Kultuuri- ja vaimuelu (kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst ja käsitöö), eri laadi kultuurisündmused. Kultuurielamused. Arvustus. Sport. Kultuuriline identiteet. Arutlus. Keeleteadmised: Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.

 

Eesti meedia. Meedia tarbimisest: ajaleht, raadio, televisioon, internet. Aktuaalsed teemad. Kultuurielu. Meediauudis. Sotsiaalmeedia. Sõnavabadus internetis. Netikommentaarid. Uudise kirjutamise põhimõtted. Blogipostituse keel. Sündmuste kirjeldamine. Ametlik ja mitteametlik keel. Dilemma, poolt- ja vastuargumendid, debateerimine. Arvamusartikli, lugejakirja ja kokkuvõtte kirjutamine. Keeleteadmised: nud– ja tud-vorm. Sihitis. Täisminevik.

 

Elukaar. Eluiga ja -kvaliteet. Tervislikud eluviisid. Stress ja selle maandamine. Keeleteadmised: Neutraalsed ja suhtumist näitavad sõnad. Lihtminevik ja täisminevik. Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.

 

Keskkonnakaitse ja loodushoid. Keskkonnaprojektid. Prügi. Ökotoit ja selle tootmine. Eesti tuntumad loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Eesti linnud, loomad, taimed. Mugav ja ohutu linnaruum ning heakord. Liikluskorraldus. Tunnistuse andmine. Seletuskiri. Keeleteadmised: Tuleviku väljendamine. Rektsioon.

 

Ühiskonnaelu aktuaalsed probleemid. Riigikorraldus. Õiguskaitse ja turvalisuse probleemide käsitlemine ja arutelu. Toimetulek eriolukorras. Õnnetusjuhtumite kirjeldamine. Päästeolukordadega seotud probleemide lahendamine. Kuritegevus. Juriidilise abi otsimine. Probleemi selgitamine ja nõu küsimine. Õigusaktide lugemine. Asjaajamine ametiasutustes.

 

 

Koolitus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ning arendab kõiki osaoskusi ning keelefunktsioone. Õppetöös kasutatakse nii traditsioonilisi (jutustus, vestlus, suhtlus- ja probleemülesanded, kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, dialoogid, video vaatamine ja analüüsimine) kui ka aktiivõppemeetodeid (rühmatöö, projektõpe, diskussioon, väitlus, rolli-mängud, videotreening, ajurünnak, mosaiikrühm).

 

 

Õppematerjalid toetavad koolitatavate iseseisvat õppimist. Õppekeskus tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja –vahendid.

 

 

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 80% kontakttundides. Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene C1- taseme kirjalik lõputest, mis hõlmab kõiki osaoskusi vastavalt läbitud teemadele. Hindamisel lähtume C1-taseme testi sooritusest vähemalt 60% ulatuses iga osaoskuse lõikes. Test komplekteeritakse autentsete materjalide põhjal lähtudes Euroopa keeleõppe raamdokumendi C1-taseme nõuetest. Teksti taseme sobivust kontrollitakse Eesti Keele Instituudi õppeteksti hindamise tööriistaga (https://sonaveeb.ee/teacher-tools/#/rating ). Keelekursuse läbimise kohta väljastatakse õppijale tunnistus täiendkoolituse lõpetamise kohta juhul, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 80% kontakttundides, saavutanud kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid ning sooritanud lõputesti. Keelekursusel osalemise kohta väljastatakse õppijale soovi korral tõend, kui isik ei ole läbinud koolitust täies mahus (alla 80% õppekavast) ja/või ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Koolituse lõpetajad täidavad ankeetküsimustiku koolituse tagasiside kohta kursuse lõpus.

 

 

Eesti keele kursusi viivad läbi eesti keele õpetaja kvalifikatsiooni ning täiskasvanute eesti keele õpetamise pikaajalise kogemuse ja/või täiskasvanu koolitaja kutset omavad õpetajad. Iga õpetaja kvalifikatsioon on kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleinspektsiooni poolt. Õpetajate andmed on avalikustatud koolituskeskuse kodulehel.