EESTI KEELE SÜVAÕPPE KURSUS B2-tasemele.

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: MTÜ KÕLA Kõla Koolituskeskus

2. Õppekava nimetus: Eesti keele süvaõppe kursus (B2).

3. Õppekavarühm: „Võõrkeeled ja -kultuurid“, „Eesti keel võõrkeelena“.

4. Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustase B2 (iseseisev keelekasutaja)

5. Eesmärk ja õpiväljundid:

EESMÄRK: Omandada keeleoskus B2 – iseseisva keelekasutaja tasemel.

Kursuslase eesti keele oskuse arendamine ja parandamine. Õppija saavutab taseme, mis võimaldab kasutada eesti keelt erinevates olukordades ning seda pidevalt täiendada. Kursuse lõpetaja tuleb toime mitmekesistes suhtlusolukordades, teeninduses, eraelus meediatarbijana. Mõistab raskusteta igapäevaelu kajastavate tekstide sisu. Suudab kirjutada oma tegevusvaldkonda puudutavaid tekste, ametlikke ja poolametlikke kirju, järelepärimisi, arutlusi, e kirju, statistiliste andmete ning uuringute analüüsi. On võimeline enesekindlalt suhtlema eestikeelses keskkonnas, osaleda elavas mõttevahetuses. Mõistab meedias kuuldut.

ÕPIVÄLJUNDID: Koolituse lõpuks õppija:

– mõistab vahetus suhtluses ja meediast kuuldut/ loetut tuttavatel teemadel;
– saab aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, autori seisukohtadest, saab aru ilukirjanduslikest tekstidest;
– oskab vestelda ladusalt ja spontaanselt, aktiivselt osaleda aruteludes, väljendada ja põhjendada oma seisukohti, esitada poolt- ja vastuargumente;
– oskab tuttavas suhtlusolukorras väljenduda kindlalt, selgelt ja viisakalt nii ametlikus kui ka vabas vestluses, parandades end vajaduse korral;
– peab ettevalmistatud ettekandeid, põhjendab ja kaitseb oma arvamust, annab soovitusi;
– saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust, töö teema puhul mõistab ka keerukamaid nüansse;
– oskab kirjutada selgeid ja detailseid tekste huvi pakkuvatel teemadel, samuti esseed, aruannet, referaati ja (ameti)kirju suudab jälgida kõnet või rääkida, kui jutuaine on tuttav, või vestelda üsna erinevatel teemadel;
– suudab ladusalt ja ettevalmistuseta vestelda eesti keelt emakeelena kõnelejatega.

6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:

Isikud, kes on läbinud B1-taseme koolituse või sooritanud B1-taseme eksami ja kes soovivad jätkata eesti keele õpinguid; mitmekesistada, täiendada, rikastada, avardada eesti keele kui võõrkeele oskust ning sooritada B2-taseme eksami.

7. Õppe kogumaht, selle ülesehitus ja õppekeskkond:

Maht: 250 akadeemilist tundi, 170 on auditoorset tööd ja 80 iseseisvat tööd

ÕPPEKESKKOND: Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Õpperuum on varustatud arvuti, projektori, CD-mängija ja tahvliga ning vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Õppijate arv ühes grupis on maksimaalselt 15 inimest.

8. Õppeprotsessi kirjeldus, sh õppe sisu, õppemeetodid ja –materjalid:

ÕPPEPROTSESS: Auditoorne ja iseseisev töö, mis tuleb õppijal sooritada auditoorse õppe vahelisel ajal. Üldjuhul on tegemist õppega, mis toimub õhtuti, 1-2 korda nädalas.

ÕPPEKAVA SISU KIRJELDUS:

Kursusel arendatakse suhtlemisoskust ja täiendatakse sõnavara. Arendatakse loovat, argumenteeritud ja korrektset suulist ning kirjalikku eneseväljendust. Õpitakse vormistama ametlikke ja poolametlikke kirju ning kirjutama erinevaid kirjalikke tekste, ettekandeid, aruandeid, kokkuvõtteid, selgitusi. Lähtudes sihtgrupist arendatakse ametialast keelt, laiendatakse oma tegevusvaldkonna sõnavara, mängitakse läbi tööalased tüüpsituatsioonid ja tõstetakse professionaalset suhtluspädevust. Õpetatakse põhjendama oma seisukohti. Põhirõhk on väitlusel, intervjueerimisel, rollimängudel, paaristööl ja simulatsioonidel. Õppijatele antakse ka iseseisvat tööd väljaspool klassiruumi, et praktiseerida ja harjutada keelt reaalses olukorras ja keskkonnas. Grammatikat õpetatakse praktilise keelekasutuse nõuetest lähtudes mitte teoreetiliselt.

Õppesisu teemavaldkondade kaupa:

1. Mina ja teised. Saatused ja elulood.

Enda põhjalik tutvustamine. Faktiinfo. Keelestiili valik. Pere päritolu, koosseis jne. Pere traditsioonid. Erinevate ankeetide täitmine.

2. Eluase ja kinnisvara.

Kodu, elamistingimused, elulaad, kinnisvara ost-müük ja üür, turvalisus, kindlustus, majapidamine, probleemne situatsioon elukohas. Kaebuste, küsimuste ja nõuete esitamine elamisega seotud teenuse pakkujale; probleemse situatsiooni kirjeldamine elukohas ning oma ettepaneku esitamine selle lahendamiseks; kodu asukoha kirjeldamine. Hooldustööd. Kodu ost, müük, üürimine. Dokumentatsioon.

3. Haridus ja kultuur.

Info hariduse ja õpingute kohta. Haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine. Suhtlusoskus. Erivajadused. Õppija areng. Erialaste tekstide mõistmine. Erinevad rahvuskultuurid. Kombed ja tavad. Tähtpäevad. Stipendiumitaotlus. Motivatsioonikiri.

4. Töö ja töösuhted.

Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Töötingimused, probleemi lahendamine. Tööülesannete kirjeldamine. Töökoosolekud. CV. Dokumentatsioon. Motivatsioonikiri. Vastuskiri.

5. Teenindus ja kaubandus.

Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, kindlustus, iluteenused jne. Kõneetikett teenindusasutustes. Info oma tegevuse, töömeetodite, teenuse liikide ja vahendite kohta. Võrdlemine. Juhendite ja reklaamide mõistmine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Pretensioon. Järelepärimine. Teenindusvõimalused: postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, kindlustus, iluteenused, raviteenused jne. Võrdlemine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Kõneetikett teenindusasutustes. Teenindajana kirjalike ja suuliste vastuste koostamine kliendi kaebustele ja pretensioonidele. Asjakohane Interneti- ja telefonisuhtluse etiketi kasutamine. Kliendina info küsimine kaupade ja/või teenuste kohta nii kirjalikult kui ka suuliselt ning saadud vastuste mõistmine; kaupade ja/või teenuste kohta pretensiooni esitamine nii suuliselt kui ka kirjalikult; teenust puudutavates küsimustes suhtlemine nii vahetult kui ka e-kirja või telefoni teel; kirjalike dokumentide vormistamine; teenindajalt selgituste palumine nii tema tegevuse, materjalide, meetodite ja vahendite kohta; teenindajaga teenuse variantide ja nende tulemuste arutamine, nõu küsimine. Poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas oma eelistuste või vastumeelsuse kirjeldamine ja põhjendamine nende suhtes; diskuteerimine reklaami ja reklaamiviiside üle; oma huvide eest seismine.

6. Vaba aeg ja ajaviide.

Hobid. Sport. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused eesti keeles. Vaba aega sisustavad teenused. Rekreatsioon. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine. Järelepärimine. Arvustus. Harrastused, lõõgastushetked, vaba aja veetmise võimalused, meelelahutusüritused, reisimine, vestlus raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest, diskussioon vaba aja veetmisega seotud ajavõi rahakulu üle. Oma huvide, harrastuste ja meelelahutuse viiside kirjeldamine ja põhjendamine; oma eelistustest rääkimine ja nende põhjendamine; raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest vestlemine; vaba aja veetmisega seotud aja- või rahakulu üle diskuteerimine. Info vahendamine kultuuri- ja vaba aega sisustava teenuse kohta; küsimuste esitamine teenuse, soodustuste, maksetingimuste ning broneerimise kohta ja neile vastamine kirjalikult või suuliselt. Teenust puudutava suulise ja kirjaliku info mõistmine, sh suulised ja kirjalikud tutvustused, juhendid, kavalehed; info küsimine teenuse kohta nii vahetult ja telefonitsi kui ka kirjalikult; vastastikune suhtlemine teenuse hinna, soodustuste ning maksetingimuste teemadel; huvivaldkonna raamatute, esitluste ja loengute sisu mõistmine. Info vahendamine ürituse kohta; sisu mõistmine ürituse, soodustuste, maksetingimuste ning broneerimise kohta ja neile vastamine; oma huvivaldkonnaga seotut kriitiliste tekstide (reklaam, suulised ja kirjalikud soovitused, arvamused, kriitilised kirjutised) mõistmine ja omapoolsete põhjendatud arvamuste ja seisukohtade mõistmine. Ürituse või harrastustegevuse osalisena üritust või harrastust puudutavatel teemadel suhtlemine; raadio- ja telesaadete jälgimine ning ajakirjandus lugemine, antud teemadel vestlemine; teatrietenduse jälgimine ning nähtu teemal vestluse arendamine; subtiitrite lugemine ja nende sisu mõistmine; ilu- ja tarbekirjanduse lugemine ning antud teemadel vestlemine; veebisuhtluses osalemine ja internetist info hankimine ning selle vahendamine.

7. Toitlustamine

Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Võrdlus ja kvaliteet. Toitumisharjumused. Lauakombed ja kõneetikett. Erivajadused. Teave köögiseadmete kohta. Ohutusnõuded, kasutusõpetused jne.

8. Info meie ümber.

Aktuaalsed sündmused. Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. Päevakajalised sündmused. Seisukohtade kaitsmine. Kokkuvõte. Blogi.

9. Keskkond, loodushoid, ilm ja kliima.

Ilmastikuolud. Loodushoid. Keskkonnareostus ja –kaitse. Kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Linnud, loomad, taimed.

10. Reisimine ja transport.

Transpordi- ja reisiteenused. Majutusasutused. Vaatamisväärsused. Reisikirjeldus. Eelistused. Transpordi-ja reisiteenused. Liikluseeskirjad. Reisibüroode usaldusväärsus. Unistuste reis. Oma reisieelistuste põhjendamine; pretensioonide esitamine, nõuded ja kaebused reisibüroole, transpordifirma või hotelli halva teenuse korral; tänu avaldamine meeldiva teeninduse eest; meeldejäävate reisielamuste ja vaatamisväärsuste kirjeldamine. Tee küsimine ja tee juhatamine. Linnaplaanid. Huvipakkuva teekonna kirjeldamine kodulinnas. Suhtlemine politsei ja liikluskindlustusega. Abikutsumine ja sõiduki rikke kirjeldamine. Seletuskiri. Pretensioon ja sellele vastamine. Suhtlemine politsei ja liikluskindlustusega. Abikutsumine ja sõiduki rikke kirjeldamine. Seletuskiri.

11. Tervis ja tervishoid.

Enesetunne ja kaebused. Isiklik hügieen. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Kiirabi kutsumine. Ravimid ja ravimite manustamine, ravimeetodid. Protseduurid. Ravivahendid. E-tervis. Tervisealased nõuanded ja juhendid. Elustiil. Õnnetusjuhtumi kirjeldus. Taotlus.

12. Majandus ja õigussuhted.

Eesti majandussüsteem ja õiguskord. Kodaniku õigused ja kohustused. Turvalisus ja kuritegevus. Rahaasjad.

13. Ühiskond. Poliitilised vaated ja seisukohad. Avalikud asutused.

Era- ja töösuhted. Ühiskondlike ja poliitiliste vaadete põhjendamine ja kaitsmine. Organisatsioonid ja rühmitused. Osalemine ühiskonnaelus. Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Ühiskonna ja oma kogukonna formaalse struktuuri ja selle toimimise kirjeldamine; arutlemine teemal enda ja teiste võimalustest ühiskondlikke suhteid mõjutada; oma seisukoha avaldamine ühiskonna organiseerituse kohta ning diskuteerimine selle hüvede ja pahede üle; erinevate rühmituste ja organisatsioonide kohta info hankimine ja jagamine; hankimine ja info jagamine õiguste ja kohustuste kohta; era- ja töösuhete sõlmimine; soovi korral ühiskonna aktiivse liikmena toimimine; valitud isikuna toimimine; oma vaadete ning identiteedirühma huvide esitamine ja kaitsmine; oma kuulumist või mittekuulumist ühingusse, klubisse, rühmitusse vms põhjendamine. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Keelestiili valik. Kõneetikett. Viisakusvestlused. Erinevad tekstitüübid. Pretensioon. Järelepärimine.

Grammatika

– Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus.
– Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
– Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
– Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.
– Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud
tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline
ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
– Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
– Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
– Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.
– Küsisõnad.

ÕPPEMEETODID:

Auditoorne õpe 170 ak/h: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rolli-mängud, video vaatamine ja analüüsimine jm.
Iseseisev töö 80 ak/h: Mahukad kirjalikud tööd, ilukirjandusliku teose ja meediaväljaannete lugemine ning ettekannete ettevalmistamine, sooritatakse väljaspool õpperuume. Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse esseesid, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas. Iseseisev töö on samuti seotud veebipõhise õppekeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijat leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.

Iseseisev töö toimub osaliselt e-õppe keskkonnas, milleks on praegusel ajal:

http://www.ut.ee/keeleweb2/, http://www.kutsekeel.ee/ ning http://web.meis.ee/testest/tasemetestide keskkond ning MISA raamatukogu. Iseseisva töö üheks osaks on ka pidev audioõppematerjalide kuulamine ning rahvusringhäälingu tele- ja raadiosaated.

ÕPPEMATERJALIDE LOEND:

Õppematerjalid toetavad koolitatavate iseseisvat õppimist. Õppekeskus tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja –vahendid. Osalejatele on koolitaja poolt komplekteeritud õppemapid lisamaterjalidega (nt pildimaterjal ajalehest või internetist), keeleeksami materjalid (nt tasemeeksami näidisülesanded SA Innove kodulehelt), mida koolitatavad täiendavad (lisavad sinna jaotusmaterjali) kogu õppetöö toimumise ajal.

Põhiõpikud:

1. A.-R. Hausenberg, M.Ilves-Iseseisev keelekasutaja. B1-ja B2-taseme eesti keele oskus, Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008.
2. Kitsnik, M Eesti keele õpik B1, B2 + CD. Tallinn 2012

Soovitatavad lisaõpikud / täiendavad õppematerjalid:

1. M. Kitsnik, L. Kingisepp, Avatud uksed. Tallinn 2002
2. H. Ahi, M. Pesti, T nagu Tallinn (õpik + CD, eesti keele õppekomplekt kesktasemele). Tallinn 2013.
3. Reins, P. Eesti keele B2- taseme eksam Tallinn 2011
4. M. Sooneste, Eesti keele harjutusvara, Tallinn 2005
5. M. Kitsnik, Eesti keele töövihik. Tallinn 2012
6. Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2014
7. Vene-Eesti seletatav sõnaraamat. TEA kirjastus. Tallinn 2001
8. Eesti keele tasemeeksamid – Innove
9. Maie Sooneste “Eesti keele õpik. Vene õppekeelega gümnaasium”

www.portaal.eki.ee;
www.keeleklikk.ee ;
www.ut.ee/keeleweb2;
web.meis.ee/testest
www.kohanemisprogramm.tlu.ee;
www.efant.ee/std,
www.kutsekeel.ee/eestikeel;
www.meis.ee/raamatukogu;
www.estmigkomm.jimdo.com;
www.quizlet.com;
www.memrise.com;
www.keeleveeb.ee;
www.eki.ee;
www.glosbe.com;
www.filosoft.ee;
www.12kusimust.ee
www.novaator.err.ee

9. Hindamine ja õppe lõpetamise tingimused.

Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:

• Kuulamine – saab aru pikematest tekstidest ka tundmatul teemal, tajub varjatud seoseid

• Lugemine – saab aru pikkadest ja keerulistest arvamusartiklitest ja kaasaegsest ilukirjandusest, erialastest artiklitest ja tehnilistest juhenditest, tajub stilistilist eripära

• Rääkimine – räägib ladusalt emakeelena kõnelevate inimestega, osaleb aruteludes aktuaalsetel ja tööteemalistel, väljendab ja põhjendab oma seisukohti paindlikult ja tulemuslikult

• Kirjutamine – oskab koostada pikki ja detailseid tekste keerukatel teemadel, kommenteerida ja põhjendada oma seisukohti, kasutab korrektset grammatikat, suudab kohandada oma stiili

Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):

Keelekursuse läbimise kohta väljastatakse õppijale tunnistus täiendkoolituse lõpetamise kohta juhul, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 80% kontakttundides, saavutanud kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid ning sooritanud lõputesti. Hindamisel lähtume B2-taseme testi sooritusest vähemalt 60 % iga osaoskuse lõikes. Allikad: web.meis.ee/testest/ ja www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid.

Tunnistusel on kirjas läbitud kursuse nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, KÕLA Koolituskeskuse registrikood . Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja ja koolituskeskuse juhatuse liikme poolt. Keelekursusel osalemise kohta väljastatakse õppijale tõend, kui isik ei ole läbinud koolitust täies mahus ja/või ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab koolituskeskuse juhatuse liige. Koolituse lõpetajad täidavad ankeetküsimustiku koolituse tagasiside kohta kursuse lõpus.

10. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Eesti keele kursusi viivad läbi eesti keele õpetaja kvalifikatsiooni ning täiskasvanute eesti keele õpetamise pikaajalise kogemuse ja/või täiskasvanu koolitaja kutset omavad õpetajad . Kõik eesti keele õpetajad on läbi viinud eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursuseid.