EESTI KEELE KURSUS ESMASTE OSKUSTEGA KEELEKASUTAJA TASEMEL (A2)
1. Täienduskoolitusasutuse nimetus MTÜ KÕLA Koolituskeskus, https://klakoolituskeskus.com/
2. Õppekava nimetus A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus
3. Õppekavarühm (Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile): „Keeleõpe“
4. Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustase A2 (esmaste oskustega keelekasutaja) M. Ilves „Algaja keelekasutaja. A2- taseme eesti keele oskus“, HTM ja Eesti keele Sihtasutus, 2008.
5. Eesmärk ja õpiväljundid
EESMÄRK: Omandada keeleoskus A2 – esmaste oskustega keelekasutaja tasemel. Kursuslase eesti keele oskuse arendamine. Õppija saab hakkama nii rutiinsete kirjalike kui ka suuliste olukordadega.
ÕPIVÄLJUNDID: Koolituse lõpuks õppija:
- mõistab fraase, mis on vahetult seotud igapäevaste lihtsate suhtlussituatsioonidega ja oluliste eluvaldkondadega;
- tuleb toime lihtsates suhtlusolukordades;
- saab aru lühikestest, lihtsatest tekstidest ja isiklikest kirjadest, oskab leida infot lihtsatest igapäevatekstidest;
- täidab ankeeti ja koostab väga lihtsat isiklikku kirja ning lühikesi sõnumeid igapäevastel
teemadel.
6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Õppijad, kes soovivad alustada eesti keele kui võõrkeele õpinguid ning on sooritanud eeltesti tasemele A1. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja koolituskeskuse keeletaseme kirjaliku testimise läbimine tulemusega vähemalt 50%. Kirjalik test on ankeedi vormis.
7. Õppe kogumaht, selle ülesehitus ja õppekeskkond
MAHT: 240 akadeemilist tundi, millest 180 tundi on auditoorset tööd ja 60 tundi iseseisvat tööd. Iseseisev töö seisneb auditoorsetes tundides käsitletu kinnistamises ja praktiseerimises keelekeskkonnas.
ÕPPEKESKKOND: Kuna koolituskeskusel puuduvad oma ruumid, siis renditakse õpperuumid nii Kohtla-Järve kui ka Jõhvi linna koolides. Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse ruume, mis on sisustatud laudade ja toolidega, mida on võimalik ümber paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Õpperuumide kaasaegsus ja infotehnoloogilised
vahendid (arvuti, projektori, CD-mängija) võimaldavad kohandada õpet vastavalt sihtgrupi vajadustele. Õppijate arv ühes grupis on maksimaalselt 15 inimest.
8. Õppeprotsessi kirjeldus, sh õppe sisu, õppemeetodid ja –materjalid
ÕPPEPROTSESS: Auditoorne ja iseseisev töö, mis tuleb õppijal sooritada auditoorse õppe vahelisel ajal. Üldjuhul on tegemist õppega, mis toimub õhtuti, 1-2 korda nädalas.
ÕPPE SISU KIRJELDUS: Kursusel õpetatakse sõnavara, igapäevaseid väljendeid, lihtsamaid fraase. Koostatakse lühidialooge. Õpitakse kuulama ja mõistma igapäevaväljendeid, lihtsaid tekste, küsimusi, juhiseid, lühikesi ja lihtsaid juhtnööre. Õpitakse täitma ankeeti, kirjutama õnnitluskaarti, lühikest teadet (meil, SMS), isiklikku kirja ja kirjeldama inimesi, nähtusi, meeleolu ja sündmusi. Õppijatele antakse ka iseseisvat tööd väljaspool klassiruumi.
ÕPPE SISU TEEMAVALDKONDADE KAUPA:
1. Tutvumine. Enesetutvustamine. Endaga seostuv faktiteave. Isikuandmete esitamine. Teiste tutvustusest arusaamine. Ankeedi täitmine.
2. Perekond. Sugulased ja nende esitlemine. Oma perekonna ja sugulaste kirjeldamine ning esitlemine.
3. Haridus. Elukutse. Amet. Töö. Töösuhted. Keelte õppimine. Haridusliku tausta, elukutse, ameti ja töö kirjeldamine. Vestluspartneri küsitlemine samal teemal. Lühijutustus oma õpingutest, elukutsest ja töökohast. Teemakohase info küsimine ja edastamine. Oma tööpäeva kirjeldamine. Tööülesannetega seotud küsimustele vastamine. Töökoosolu põhisisu jälgimine ning oma arvamuse avaldamine. Keeleõppe, keeleoskuse ja praktiseerimisvõimaluste kohta küsimustele vastamine ning samalaadsete küsimuste esitamine.
4. Inimene. Välimus. Riietus. Iseloom. Inimese välimuse kirjeldamine ja iseloomustamine. Riietuse kirjeldamine.
5. Eluase ja kinnisvara. Majapidamine. Koduümbrus. Kodusisustus. Olmetingimused. Oma eluaseme kohta küsimustele vastamine ja samalaadsete küsimuste esitamine. Dokumentatsiooni vormistamine. Oma majapidamise, kodu sisustuse ja koduümbruse kirjeldamine. Olmetingimuste tutvustamine, tekkinud probleemide teavitamine.
6. Igapäevased toimingud. Oma päevast ja tegevustest jutustamine.
7. Lemmiktegevused. Harrastused, hobid, huvid. Vaba aja veetmine. Oma lemmiktegevuste tutvustamine. Vaba aja veetmise kirjeldamine. Külaliste kutsumine ja küllakutsele vastamine.
8. Puhkus. Reisimine. Kultuur. Vaatamisväärsused. Puhkuse veetmise kirjeldamine. Kultuuri- jm vaba aega sisustava teenuse kohta faktiinfo küsimine ja mõistmine. Mõnest kultuurisündmusest jutustamine. Mõne vaatamisväärsuse kirjeldamine. Reisi ja majutuse broneerimine.
9. Transport. Tee juhatamine. Transporditeenuste faktiteabe hankimine ja saadud info mõistmine. Sõidupiletite ostmine. Lihtsate juhiste mõistmine. Tee küsimine ja juhatamine.
10. Kaubandus. Teenindus. Avalikud asutused. Soovitava teenuse ja hindade kohta info küsimine, teenindaja küsimustele vastamine. Siltide, viitade, kuulutuste, reklaami ning kaupade ja/või teenuste põhisisust arusaamine. Pangas, juuksuris, jm lihtsamate toimingute sooritamine. Erinevates riigi- ja omavalitsusasutustes ametniku poole pöördumine info saamise eesmärgil,
küsimustele vastamine ja juhtnööridest arusaamine.
11. Tervis. Enesetunne. Heaolu. Toitumisharjumused. Toitlustamine. Enda või oma lähedase tervisliku seisundi kirjeldamine. Arsti vastuvõtule registreerimine. Ravimite ostmine. Söögid, joogid – nende kirjeldamine, tarbimine. Toitlustusasutustes menüü põhjal söögi-joogi tellimine.
12. Keskkond. Loodus. Aastaajad. Ilm. Oma kodukoha kirjeldamine. Aastaaegade kirjeldamine. Ilmateate põhisisust arusaamine.
13. Tähtpäevad. Tähtpäevade puhul õnnitlemine.
GRAMMATIKA: • Nimisõna. Nimisõna ainsuses ja mitmuses, käänamine, ühildumine omadussõnaga • Tegusõna olevikus ja minevikus, pööramine. –ma ja –da –infinitiiv. Käskiv kõneviis. Tingiv kõneviis. Umbisikuline tegumood. Rektsioon. • Omadussõna. Omadussõna võrdlusastmed. • Muutumatud sõnad. Määrsõnad. Sidesõnad. • Arvsõnad. Põhi- ja järgarvsõnad. • Isikulised asesõnad. Põhivormid • Järelsõnad. • Küsisõnad.
ÕPPEMEETODID: Auditoorne õpe 180 ak/h. Koolitus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ning arendab kõiki osaoskusi ning keelefunktsioone. Õppetöös kasutatakse nii traditsioonilisi (jutustus, vestlus, küsimustele vastamine, küsimused-vastused, kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, dialoogid, video vaatamine ja analüüsimine) kui ka aktiivõppemeetodeid (rühmatöö, projektõpe, diskussioon, väitlus, rolli-mängud, videotreening, ajurünnak, mosaiikrühm). Iseseisev töö 60 ak/h. Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, sooritatakse koduseid ülesandeid (töölehtedelt ja õpikust harjutuste tegemine), kirjutatakse lühitekste, täidetakse ankeete ja küsimustikke, valmistatakse ette lühikesi õpitud teemadel teateid või jutustusi, õpitakse pildi/reklaamlehe kirjeldamist, harjutatakse visiitkaardi põhjal inimese tutvustamist, koostatakse kahekõnesid. Iseseisva töö üheks osaks on ka pidev audio-õppematerjalide ja salvestiste kuulamine.
ÕPPEMATERJALIDE LOEND: Õppematerjalid toetavad koolitatavate iseseisvat õppimist. Õppekeskus tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja –vahendid. Lisaks kasutatakse keeleeksamiks ettevalmistavaid materjale (nt tasemeeksami näidisülesanded SA Innove kodulehelt).
PÕHIÕPIKUD:
1. M. Simmul, I. Mangus “Tere!“ Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 2009
2. M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti“ Kiri-Mari kirjastus, Tallinn 2015
Soovitatavad lisaõpikud / täiendavad õppematerjalid:
1. L. Kingissepp, M. Ilves „Algaja õnn“ Tallinn 2015
2. L. Kingissepp, M. Kitsnik „Naljaga pooleks“ OÜ Iduleht, Tallinn 2006.
3. M. Kitsnik „Kirjuta mulle“ Tallinn 2012 www.frepy.eu www.oneness.vu.lt
www.estmigkomm.jimdo.com www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
web.meis.ee/vaegkuuljad www.eki.ee/dict/evs/ www.eki.ee/dict/ekss/
www.eki.ee/dict/qs/ www.keeleklikk.ee www.miksike.ee
www.els.leveranse.com www.ut.ee/keeleweb2 www.pangloss.eu
web.meis.ee/testest www.efant.ee www.kutsekeel.ee/eestikeel
www.kke.ee www.meis.ee/raamatukogu
www.koolielu.ee/waramu
9. Hindamine ja õppe lõpetamise tingimused.
HINDAMISMEETOD. HINDAMISKRITEERIUMID:
- Kuulamine – saab aru igapäevaseid asju puudutavast ja selgelt esitatud faktiinfost, mõistab lihtsaid juhiseid. Suudab üldiselt tabada mõttevahetuse teema. Mõistab lühikeste ja lihtsate tekstide põhisisu.
- Lugemine – mõistab lühikesi ja lihtsaid tekste, oskab leida faktiinfot, mõistab lihtsaid isiklikke kirju, oskab eristada vajalikku teavet.
- Rääkimine – oskab üldsõnaliselt väljenduda igapäevateemadel. Oskab kasutada sagedasemaid sõnu ja käibefraase. Suudab kaasa rääkida lihtsas igapäevasuhtluses. Oskab edastada lühikesi teateid.
- Kirjutamine – oskab kirjutada lühikesi lauseid, lugusid, sõnumeid ja isiklikke kirju igapäevastel teemadel, oskab täita lihtsaid isikuandmeid nõudvaid ankeete, oskab küsida infot ja vastata infopärimisele.
ÕPPE LÕPETAMISE TINGIMUSED: Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 80% kontakttundides. Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene A2 taseme kirjalik lõputest, mis hõlmab kõiki osaoskusi vastavalt läbitud teemadele. Hindamisel lähtume A2-taseme testi sooritusest vähemalt 60% ulatuses iga osaoskuse lõikes. Allikad: web.meis.ee/testest/ ja www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid.
10. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)
Keelekursuse läbimise kohta väljastatakse õppijale tunnistus täiendkoolituse lõpetamise kohta juhul, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 80% kontakttundides, saavutanud kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid ning sooritanud lõputesti. Keelekursusel osalemise kohta väljastatakse õppijale soovi korral tõend, kui isik ei ole läbinud koolitust täies mahus (alla 80% õppekavast) ja/või ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Koolituse lõpetajad täidavad ankeetküsimustiku koolituse tagasiside kohta kursuse lõpus.
11. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus
Eesti keele kursusi viivad läbi eesti keele õpetaja kvalifikatsiooni ning täiskasvanute eesti keele õpetamise pikaajalise kogemuse ja/või täiskasvanu koolitaja kutset omavad õpetajad. Kõik eesti keele õpetajad on läbi viinud eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursuseid.