EESTI KEELE B2-TASEME ÕPPEKAVA

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: MTÜ KÕLA Koolituskeskus

2. Õppekava nimetus: B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus.

3. Õppekavarühm (Vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile):  „Keeleõpe“

4. Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustase B2 (iseseisev keelekasutaja). A.-R. Hausenberg, M. Ilves jt „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2- taseme eesti keele oskus“, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008

5. Eesmärk ja õpiväljundid

EESMÄRK: Omandada keeleoskus B2 – iseseisva keelekasutaja tasemel. Kursuslase eesti keele oskuse arendamine ja parandamine. Õppija saavutab taseme, mis võimaldab kasutada eesti keelt erinevates olukordades ning seda pidevalt täiendada. Kursuse lõpetaja tuleb toime mitmekesistes suhtlusolukordades, teeninduses, eraelus meediatarbijana. Mõistab raskusteta igapäevaelu kajastavate tekstide sisu. Suudab kirjutada oma tegevusvaldkonda puudutavaid tekste, kirju, järelepärimisi, arutlusi, e-kirju, statistiliste andmete ning uuringute analüüsi. On võimeline enesekindlalt suhtlema eestikeelses keskkonnas, osalema elavas mõttevahetuses.

ÕPIVÄLJUNDID: Koolituse lõpuks õppija • väljendub ladusalt ja korrektselt, mõistab suhteliselt pikka ja keeruka sisuga juttu, väljendab oma teadmisi, mõtteid, arvamusi ning seisukohti; • arutleb, selgitab oma mõttekäiku ning põhjendab oma seisukohta; • loeb erinevat liiki tekste, saab aru keerulisemate tekstide põhisisust ning annab edasi sisu kokkuvõtet; • kirjutab üksikasjalikke tekste, peab kirjavahetust, väljendab oma seisukohti ning kommenteerib enda ja teiste seisukohti; • valdab grammatikat, ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu.

6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

Isikud, kes on läbinud B1-taseme koolituse või sooritanud B1-taseme eksami ja kes soovivad jätkata eesti keele õpinguid; mitmekesistada, täiendada, rikastada, avardada eesti keele kui võõrkeele oskust ning sooritada B2-taseme eksami. Õppe alustamise tingimused on koolitusele registreerimine ja koolituskeskuse keeletaseme kirjaliku testimise läbimine tulemusega vähemalt 50%. Kirjalik test on ankeedi vormis. Kirjalik test koostatakse koolituskeskuse õpetajate poolt toetudes A.-R. Hausenbergi jt B1- ja B2- taseme eesti keele oskuse käsiraamatus „Iseseisev keelekasutaja“ kirjeldatule.

7. Õppe kogumaht, selle ülesehitus ja õppekeskkond

Maht: 500 akadeemilist tundi, millest 260 tundi on auditoorset tööd ja 240 tundi iseseisvat tööd.

ÕPPEKESKKOND: Kuna koolituskeskusel puuduvad oma ruumid, siis renditakse õpperuumid Ida-Virumaa koolides. Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse ruume, mis on sisustatud laudade ja toolidega, mida on võimalik ümber paigutada vastavalt vajadusele, et toetada erinevate õppemeetodite kasutamist. Õpperuumide kaasaegsus ja infotehnoloogilised vahendid (arvuti, projektor, CD-mängija) võimaldavad kohandada õpet vastavalt sihtgrupi vajadustele. Õppijate arv ühes grupis on maksimaalselt 15 inimest.

8. Õppeprotsessi kirjeldus, sh õppe sisu, õppemeetodid ja –materjalid

ÕPPEPROTSESS: Auditoorne ja iseseisev töö, mis tuleb sooritada auditoorse õppe vahelisel ajal. Üldjuhul on tegemist õppega, mis toimub õhtuti, 1-2 korda nädalas.

ÕPPE SISU KIRJELDUS: Kursusel arendatakse suhtlemisoskust ja täiendatakse sõnavara. Arendatakse loovat, argumenteeritud ja korrektset suulist ning kirjalikku eneseväljendust. Õpitakse vormistama (pool)ametlikke kirju ning kirjutama erinevaid kirjalikke tekste, ettekandeid, aruandeid, kokkuvõtteid, selgitusi. Lähtudes sihtgrupist arendatakse ametialast keelt, laiendatakse oma tegevusvaldkonna sõnavara, mängitakse läbi tööalased tüüpsituatsioonid ja tõstetakse professionaalset suhtluspädevust. Õpetatakse põhjendama oma seisukohti. Põhirõhk on väitlusel, intervjueerimisel, rollimängudel, paaristööl ja simulatsioonidel. Õppijatele antakse ka iseseisvat tööd väljaspool klassiruumi. Grammatikat õpetatakse praktilise keelekasutuse nõuetest lähtudes, mitte teoreetiliselt.

9. Õppe sisu teemavaldkondade kaupa:

1. Mina ja teised. Saatused ja elulood. Enda põhjalik tutvustamine, faktiinfo. Pere päritolu, koosseis jne. Pere traditsioonid. Erinevate ankeetide täitmine.
2. Eluase ja kinnisvara. Kodu, kodu asukoht, elamistingimused, elulaad, kinnisvara ost-müük ja üür, turvalisus, kindlustus, majapidamine. Kaebuste, küsimuste ja nõuete esitamine elamisega seotud teenuse pakkujale; probleemse situatsiooni kirjeldamine ning oma ettepaneku esitamine selle lahendamiseks. Hooldustööd. Dokumentatsioon.
3. Haridus ja kultuur. Kultuur ja keeled, keelte õppimine. Haridusasutusi ja haridust ja õpingut puudutavast infost arusaamine. Erivajadused. Õppija areng. Erialaste tekstide mõistmine. Stipendiumitaotlus. Erinevad rahvuskultuurid. Kombed ja tavad. Tähtpäevad.

4. Töö ja töösuhted Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Töötingimused, probleemi lahendamine. Tööülesannete kirjeldamine. Töökoosolekud. CV. Dokumentatsioon. Motivatsioonikiri. Vastuskiri.
5. Olmeteenused ja kaubandus. Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, kindlustus, iluteenused jne. Kõneetikett teenindusasutustes, Interneti ja telefonisuhtluses. Info oma tegevuse, töömeetodite ja vahendite kohta. Võrdlemine. Juhendite ja reklaamide mõistmine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Pretensioon. Järelepärimine. Kirjalike, suuliste vastuste koostamine kaebustele ja pretensioonidele. Info küsimine (kirjalikult, suuliselt), saadud vastuste mõistmine; teenust puudutavates küsimustes suhtlemine nii vahetult kui ka e-kirja või telefoni teel; kirjalike dokumentide vormistamine. Diskuteerimine reklaami ja reklaamiviiside üle; oma huvide eest seismine.
6. Vaba aeg ja ajaviide. Hobid, harrastused. Sport. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused eesti keeles. Vaba aja veetmise võimalused, reisimine, meelelahutusüritused. Vaba aega sisustavad teenused. Rekreatsioon. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine. Järelepärimine. Arvustus. Vestlus raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest, diskussioon vaba aja veetmisega seotud aja- või rahakulu üle. Oma huvide, harrastuste ja meelelahutuse viiside kirjeldamine ja põhjendamine. Oma eelistused. Teenust puudutava suulise ja kirjaliku info mõistmine. Oma huvivaldkonnaga seotud kriitiliste tekstide mõistmine ja omapoolsete põhjendatud arvamuste ja seisukohtade mõistmine. Raadio- ja telesaadete jälgimine ning ajakirjandus lugemine, antud teemadel vestlemine.
7. Toitlustamine. Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Võrdlus ja kvaliteet. Toitumisharjumused. Lauakombed ja kõneetikett. Erivajadused. Teave köögiseadmete kohta. Ohutusnõuded, kasutusõpetused jne.
8. Info meie ümber. Aktuaalsed sündmused. Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. Päevakajalised sündmused. Seisukohtade kaitsmine. Kokkuvõte. Blogi.
9. Keskkond, kohad, loodushoid, ilm ja kliima Ilmastikuolud. Loodushoid. Keskkonnareostus ja –kaitse. Kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Linnud, loomad, taimed.
10. Reisimine, transport ja vaatamisväärsused. Transpordi- ja reisiteenused. Majutusasutused. Vaatamisväärsused. Reisikirjeldus. Eelistused. Pretensioonide esitamine ja nendele vastamine, tänu avaldamine. Tee küsimine ja tee juhatamine. Suhtlemine politsei ja liikluskindlustusega. Abikutsumine ja sõiduki rikke kirjeldamine. Seletuskiri.
11. Tervis ja tervishoid. Enesetunne ja kaebused. Isiklik hügieen. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Kiirabi kutsumine. Ravimid ja ravimite manustamine, ravimeetodid. Protseduurid. Ravivahendid. E-tervis. Tervisealased nõuanded ja juhendid. Elustiil. Õnnetusjuhtumi kirjeldus. Taotlus.
12. Majandus ja õigussuhted. Avalikud asutused Eesti majandussüsteem ja õiguskord. Kodaniku õigused ja kohustused. Kohus, õigusabi. Turvalisus ja kuritegevus. Rahaasjad. Kodakondsus-ja migratsiooniamet, politsei, maksuamet, tarbijakaitse.
13. Ühiskond. Poliitika, aktuaalsed sündmused. Poliitilised vaated ja seisukohad Era- ja töösuhted. Ühiskondlike ja poliitiliste vaadete põhjendamine ja kaitsmine. Organisatsioonid ja rühmitused. Osalemine ühiskonnaelus. Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Erinevate rühmituste ja organisatsioonide kohta info hankimine ja jagamine; Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Keelestiili valik. Kõneetikett. Viisakusvestlused. Erinevad tekstitüübid. Pretensioon. Järelepärimine.

10. GRAMMATIKA:

• nimisõna; Käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. • antonüümid, sünonüümid, liitsõnad. • arvsõna; Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine. • asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga. • tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad. • ees- ja tagasõnad. • muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed. • lauseehitus. Sõnajärg lauses. • küsisõnad.

11. ÕPPEMEETODID: Koolitus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ning arendab kõiki osaoskusi ning keelefunktsioone. Õppetöös kasutatakse nii traditsioonilisi (jutustus, vestlus, küsimustele vastamine, küsimused-vastused, kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, dialoogid, video vaatamine ja analüüsimine) kui ka aktiivõppemeetodeid (rühmatöö, projektõpe, diskussioon, väitlus, rolli-mängud, videotreening, ajurünnak, mosaiikrühm). Mahukad kirjalikud tööd, ilukirjandusliku teose ja meediaväljaannete lugemine ning ettekannete ettevalmistamine, sooritatakse väljaspool õpperuume. Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse esseesid, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas. Samuti suunatakse õppijat leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisva töö üheks osaks on ka pidev audio-õppematerjalide kuulamine ning rahvusringhäälingu tele- ja raadiosaated.

12. ÕPPEMATERJALIDE LOEND: Õppematerjalid toetavad koolitatavate  iseseisvat õppimist. Õppekeskus tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid. Lisaks kasutatakse keeleeksamiks ettevalmistavaid materjale.

PÕHIÕPIKUD:
1. M. Kitsnik „Eesti keele õpik B1, B2“ + CD. Tallinn 2012
2. M. Pesti „K nagu Kihnu“ Kiri-Mari Kirjastus 2018
Soovitatavad lisaõpikud / täiendavad õppematerjalid:
1. M. Kitsnik, L. Kingisepp „Avatud uksed“ Tallinn 2002
2. H. Ahi, M. Pesti „T nagu Tallinn“ (õpik + CD, eesti keele õppekomplekt kesktasemele). Tallinn 2013
3. P. Reins „Eesti keele B2- taseme eksam“ Tallinn 2011
4. M. Sooneste „Eesti keele harjutusvara“ Tallinn 2005
5. M. Kitsnik „Eesti keele töövihik“ Tallinn 2012

6. Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2014
7. Vene-Eesti seletatav sõnaraamat. TEA kirjastus. Tallinn 2001
8. Eesti keele tasemeeksamid – Innove
9. M. Sooneste „Eesti keele õpik. Vene õppekeelega gümnaasium“
10. M. Kitsnik „Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile“ Kirjastus Ilo, Tallinn 2008
11. A. Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“ Koolibri 2007
12. A. Siirak, A. Juhkama „Süvenda ja täienda eesti keele oskust“ Koolibri 2013
13. S. Rammo „Eesti keele sõnavara- ja semantikaharjutusi“ Tartu Ülikooli Kirjastus 2013
14. Eesti keele tasemetestid TESTEST. B2-tase. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=56&cmd=render
15. Eesti keele B2-taseme eksam. http://www.innove.ee/UserFiles/%C3%9Cldharidus/Tasemeeksamid/2014/B2-
taseme%20eksami%20eristuskiri%20kodulehele%202014_uuendatud%20r%C %A4%C3%A4kimisosaga%282%29.pdf
16. Ajalehed, ajakirjad
17. Uudiste portaal: http://www.delfi.ee/ 18. Eesti Rahvusringhääling: http://www.err.ee/

13. KURSUSE LÄBIMISEL VÄLJASTATAV DOKUMENT (TUNNISTUS VÕI TÕEND)

Keelekursuse läbimise kohta väljastatakse õppijale tunnistus täiendkoolituse lõpetamise kohta juhul, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 80% kontakttundides, saavutanud kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid ning sooritanud lõputesti. Keelekursusel osalemise kohta väljastatakse õppijale soovi korral tõend, kui isik ei ole läbinud koolitust täies mahus (alla 80% õppekavast) ja/või ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Koolituse lõpetajad täidavad ankeetküsimustiku koolituse tagasiside kohta kursuse lõpus.

14. KOOLITAJA KOMPETENTSUST TAGAVA KVALIFIKATSIOONI, ÕPI- VÕI
TÖÖKOGEMUSE KIRJELDUS

Eesti keele kursusi viivad läbi eesti keele õpetaja kvalifikatsiooni ning täiskasvanute eesti keele õpetamise pikaajalise kogemuse ja/või täiskasvanu koolitaja kutset omavad õpetajad. Kõik eesti keele õpetajad on läbi viinud eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursuseid.